Valentinipäev – ajalugu

Seda päeva tuntakse ühtlasi ka nime all sõbrapäev, nagu oleme harjunud seda soomlaste järgi kutsuma. Seda päeva tähistatakse igal aastal 14. veebruaril ning sellel päeval on eriline tähendus paljudes riikides üle maailma.

 

Sümbolid

Enamasti kasutatakse tänapäeval sümbolitena südamied, turteltuvisid või armujumalat Cupidot. 19. sajandist saati on muutunud Valentinipäev aina enam kommertslikuks ning selle päeva raames saadetakse laiali üüratu hulk sõbrapäeva kaarte. Hoolimata sõbrapäeva suurest populaarsusest, ei ole tegemist riikliku pühaga.

 

Ajalugu

Valentinipäev sai populaarseks keskajal, mil armastust avaldati suursuguste žestidega ja grandioosete etteastetega ning seda päeva tähistatakse tänini. Esimese Valentini osas on tekkinud erinevaid lahekehelisi, kuna Püha Valentine on ajalooraamatutes täpselt kolm ning ei või kindel olla, milline neist see õige on. 

Esimene kirjutatud Valentinikaart pärineb usutavasti aastast 1415. Selle kirjutas Charles, Orleansi hertsog oma naisele. Hertsog kirjutas kaardi olles samal ajal Tower of Londoni vangikongis. Kaardil seisis järgmine “Ma olen haige igatsusest sinu järele, minu õrn Valentiin”. Antud kiri eksisteerib siiani Briti raamatukogu kollektsioonis.

Vahest kõige tuntum Valentinipäeva luuletus on 1784 aasta Gammer Gurton Garland kogumikust järgmine:

 

“The rose is red, the violet’s blue,

The honey’s sweet, and so are you.

Thou are my love and I am thine;

I drew thee to my Valentine:

The lot was cast and then I drew,

And Fortune said it shou’d be you.”

 

Sõbrad ja kommerts

Täna on Valentinipäev ennekõike kommertspüha. Miljardeid eurosid kulutatakse igal aastal Valentinipäeva kaartidele ja nännile üle maailma.

1980. aastate lõpul hakkas Soome tähistama “Sõbrapäeva”. Alates 1996. aastast on see kalendris ametlikult sõbrapäeva nime all. Sellel päeval saavad sõbrad kokku, söövad ja joovad koos ning tähistavad sõprust. Lisaks sellele on sõbrapäeval väga populaarsed sportlikud tegevused.

Sõbrad on igavesed